Selle nädala kodundustunnid

 8. klass 2. grupp

Kala südames

Kalapeedia

Kalameeste tursagratään, seekord külmutatud kalast;) Järgmine tuleb oma püütud kalast ja veel parem!

ja rullbiskviit, mis sai väga ruttu otsa!

Toidu hindamine:

• Välimus - 
• Maitse - 

Kui tuli/ei tulnud parim, siis leia:

• Põhjus - 
• Lahendus - 

5. klass 1. grupp

Lõuna

Seljanka sai vürtsikas.

Marjakissell oli maasikatega ja kohupiimakreemiga. Maitses hästi.

4. klassi lõuna:

Pastaroog

Kihiline dessert

7. klassi 1. rühma vormiroad:

Hakkliha-pennevorm

Suussulav saiavorm 

Roheline kool

 Õpetajad punuvad paberist klassidesse tarvikute korvid (ei plastile!)

Kõrvits

 Õmbles Nicholas (2. kl.)

Klaasimaal käsitööringis

 3. klass

Postitus nr. 1000

 4. kl. esimene töö - nõela taltsutamine:

Erko

Marten

1. Pistete tutvustus.

2. Kasutatud materjalid.

3. Omandatud oskused.

4. Emotsioonid.

5. Kasutamine.

Eesti raamatu aasta vaip

 Saaremaa Keskraamatukogus

17 m tikandeid.

4. klassi esimene kodundus

 

9. klass valmistub sügislaadaks

 Roheline kool - taaskasutusmaterjalidest 

5. klassi pudruhommik

 Maasikapuder ja puder punaste marjade ja chiaseemnetega:

Õppeaasta esimesed tööd

 Nicholase nõelapadi ja roosidega klaas:

Aurora heegelnõelaga loodud moosimaias hiir:

Aurora heegeldas sõrmedega:

Alice maalis:

Rahvusvahelist heegeldamise päeva

... tähistatakse igal aastal 12. septembril.

Päeva algatas 2007. aastal Ameerika käsitöömeister Jim „Jimbo“ Price, et väärtustada heegeldamist ja sellega tegelevaid inimesi. 
Paljude jaoks on heegeldamine enamat kui lihtsalt käsitöö – see toimib loova eneseväljenduse ja rahuliku meditatsiooni vormina. 
Sel päeval jagavad käsitööhuvilised sotsiaalmeedias oma valminud töid, alustavad uusi projekte või õpetavad algajatele esimesi silmuseid.    AI tekst ja plakat
heegeldab.com
Marianne on heegeldanud juba 20 aastat - asendasin ühe sõltuvuse teisega (11 min).

Õunamoosi keetmise teadus

•  Keeratava kaanega purk;
• õunad, suhkur - vastavalt õunte magususele;
• maitseained

Õunašokolaad (keetmise aeg 30 +10 min).

• Tunniks valmis.
• Koostöö.
• Ilus purk kinkimiseks.
• Foto saadetud.
• Klass korras.

Moosi keetmine ei ole lihtsalt puuviljade ja suhkru kokkusegamine, vaid täpne biokeemiline reaktsioon, kus kohtuvad pektiin, hape ja suhkur. Kui need kolm on tasakaalus, tekib vedelikust geel ehk moos. 

1. Pektiin – moosi "selgroog"

Pektiin on puuviljade ja marjade rakukestades leiduv looduslik süsivesik (polüsahhariid). Moosi paksenemine põhineb pektiini ahelate ühinemisel tihedaks võrgustikuks, mis püüab veemolekulid lõksu. 

Pektiinitase erineb: Sõstrad, õunad, karusmarjad ja ploomid on looduslikult väga pektiinirikkad. Maasikad, kirsid ja vaarikad sisaldavad pektiini vähe, mistõttu vajavad need moosi paksenemiseks lisatud pektiini (näiteks moosisuhkrut). 
2. Hape – laengute neutraliseerija
Teaduslik roll: Hape (nt sidrunimahl või marjades leiduv sidrun- ja õunhape) annetab positiivselt laetud vesinikuioone (H⁺). Need ioonid neutraliseerivad pektiini negatiivse laengu. 
3. Suhkur – vee röövel
Teaduslik roll: Suhkur on äärmiselt hügroskoopne ehk vett seov aine.
Säilitamine: Suhkur seob vaba vee nii tugevalt, et mikroorganismidel (bakterid, hallitusseened) ei jää elutegevuseks vajalikku vett. See hoiab ära moosi riknemise. 
4. Kuumus ja keemispunkt – reaktsiooni käivitaja
Kuumutamine lõhub marjade rakuseinad ja vabastab sealt pektiini. Keetmise ajal aurustub liigne vesi, mis tõstab suhkru kontsentratsiooni. Maagiline temperatuur: Moosi geelistumispunkt saavutatakse siis, kui lahuse temperatuur tõuseb 104–105 °C juurde. Tavaline vesi keeb 100 °C juures, kuid kõrge suhkrukontsentratsioon tõstab lahuse keemispunkti. Kui see temperatuur on käes, on suhkru sisaldus saavutanud vajaliku taseme (u 65%) ja geel on valmis moodustuma. 
Ülekeetmise oht: Kui moosi keeta liiga kaua, lagunevad pektiini pikad happelised ahelad kuumuse mõjul väiksemateks tükkideks. Tulemuseks on siirupine või vedel moos, mis ei paksene enam kunagi.  AI tekst
8. kl. 2. rühma 7 õunašokolaadi:




7. kl. 1. rühma maitseainetega moosid



7. kl. 2. rühm



5. kl.

Lõngatööd

 Kuidas saame lõnga? Sinu plaan?

Villast lõngaks

Lõnga kerimine.

Heegeldamisest.

Kes heegeldavad? Miks? 

https://eeter.err.ee/1609843305/heegeldamisentusiast-see-maandab-stressi-ja-leevendab-depressiooni

Algsilmus - tiik.

Sõrmedega heegeldamine.

Kett heegelnõelaga.

Mida teha ketist?

Sissejuhatus 8. kl. 2. rühm

 Suve maitsed.

Butafoorne toit.

September on Eesti toidu kuu - eestitoit.ee  Saaremaa toidufestival

Teadusköök.

Mida teha moosiga - 3 varianti?

Konserveerimine - milleks ja kuidas?

Tööleht - individuaalselt - paaristööna - klassile esitlemine.

Retsepti valik paaristööna - vajalikud ained ja töövahendid.

Meedias

 Õpetajad kudusid kindaid

Video

Paberipunumine

Romi videod ja blogi (vabariiklikul käsitöö olümpiaadil 1.- 6. koht).

Carola taaskasutuse blogi (vabariiklikul kodunduse olümpiaadil 5. koht).

Kelly rahvusliku taaskasutuse blogi

62. lennu õpilastööd (1.- 9. klass)

61. lennu õpilastööd (1.-9. klass)

Suvine lapikott

 

Viimases tunnis

 ...õmblesime peolippe

Kingitus lõpetajatelt

 Tänasel 9. klassi lõpuaktusel tuli suur saladus välja: tüdrukud õmblesid klassijuhatajale krokodilli. Idee tuli õpilastel näidendite päeva lavastusest, millega nad võitsid Saaremaal GrandPrix.

Töö sai valmis juba aprillikuus, enne eksameid. 

Taaskasutusmaterjalid: sametkardin, sisu mööblitööstuse jääkmaterjal, kunstlill taaskasutuspoest.

Valmistume laulupeoks ja kirivööpäevaks

Kirikased Aste kooli pargis:

4 Kaarma khk kirja, 1 Karja khk, 1 Mustjala khk

Vööd kudusid õpetajad

Padi iseendale

 Elli õmbles, Lisete pildistas:

Iseendale õmmeldud rõivad

 Sara seelik, autori foto:

Cassandra õmbles püksid, autori foto:

Väega tikand + Kihnu südamepael

 Jane-Liisi kaunis padi:

Poekott emale

 Kardinaribade taaskasutus (palistused olemas), Ragne 2. kl:

Mina õmblesin ka koti, Iti 2. kl: