4. klassi esimene kodundus

 

9. klass valmistub sügislaadaks

 Roheline kool - taaskasutusmaterjalidest 

5. klassi pudruhommik

 Maasikapuder ja puder punaste marjade ja chiaseemnetega:

Õppeaasta esimesed tööd

 Nicholase nõelapadi ja roosidega klaas:

Aurora heegelnõelaga loodud moosimaias hiir:

Aurora heegeldas sõrmedega:

Alice maalis:

Rahvusvahelist heegeldamise päeva

... tähistatakse igal aastal 12. septembril.

Päeva algatas 2007. aastal Ameerika käsitöömeister Jim „Jimbo“ Price, et väärtustada heegeldamist ja sellega tegelevaid inimesi. 
Paljude jaoks on heegeldamine enamat kui lihtsalt käsitöö – see toimib loova eneseväljenduse ja rahuliku meditatsiooni vormina. 
Sel päeval jagavad käsitööhuvilised sotsiaalmeedias oma valminud töid, alustavad uusi projekte või õpetavad algajatele esimesi silmuseid.    AI tekst ja plakat
heegeldab.com
Marianne on heegeldanud juba 20 aastat - asendasin ühe sõltuvuse teisega (11 min).

Õunamoosi keetmise teadus

•  Keeratava kaanega purk;
• õunad, suhkur - vastavalt õunte magususele;
• maitseained

Õunašokolaad (keetmise aeg 30 +10 min).

• Tunniks valmis.
• Koostöö.
• Ilus purk kinkimiseks.
• Foto saadetud.
• Klass korras.

Moosi keetmine ei ole lihtsalt puuviljade ja suhkru kokkusegamine, vaid täpne biokeemiline reaktsioon, kus kohtuvad pektiin, hape ja suhkur. Kui need kolm on tasakaalus, tekib vedelikust geel ehk moos. 

1. Pektiin – moosi "selgroog"

Pektiin on puuviljade ja marjade rakukestades leiduv looduslik süsivesik (polüsahhariid). Moosi paksenemine põhineb pektiini ahelate ühinemisel tihedaks võrgustikuks, mis püüab veemolekulid lõksu. 

Pektiinitase erineb: Sõstrad, õunad, karusmarjad ja ploomid on looduslikult väga pektiinirikkad. Maasikad, kirsid ja vaarikad sisaldavad pektiini vähe, mistõttu vajavad need moosi paksenemiseks lisatud pektiini (näiteks moosisuhkrut). 
2. Hape – laengute neutraliseerija
Teaduslik roll: Hape (nt sidrunimahl või marjades leiduv sidrun- ja õunhape) annetab positiivselt laetud vesinikuioone (H⁺). Need ioonid neutraliseerivad pektiini negatiivse laengu. 
3. Suhkur – vee röövel
Teaduslik roll: Suhkur on äärmiselt hügroskoopne ehk vett seov aine.
Säilitamine: Suhkur seob vaba vee nii tugevalt, et mikroorganismidel (bakterid, hallitusseened) ei jää elutegevuseks vajalikku vett. See hoiab ära moosi riknemise. 
4. Kuumus ja keemispunkt – reaktsiooni käivitaja
Kuumutamine lõhub marjade rakuseinad ja vabastab sealt pektiini. Keetmise ajal aurustub liigne vesi, mis tõstab suhkru kontsentratsiooni. Maagiline temperatuur: Moosi geelistumispunkt saavutatakse siis, kui lahuse temperatuur tõuseb 104–105 °C juurde. Tavaline vesi keeb 100 °C juures, kuid kõrge suhkrukontsentratsioon tõstab lahuse keemispunkti. Kui see temperatuur on käes, on suhkru sisaldus saavutanud vajaliku taseme (u 65%) ja geel on valmis moodustuma. 
Ülekeetmise oht: Kui moosi keeta liiga kaua, lagunevad pektiini pikad happelised ahelad kuumuse mõjul väiksemateks tükkideks. Tulemuseks on siirupine või vedel moos, mis ei paksene enam kunagi.  AI tekst
8. kl. 2. rühma 7 õunašokolaadi:




7. kl. 1. rühma maitseainetega moosid



7. kl. 2. rühm



5. kl.

Lõngatööd

 Kuidas saame lõnga? Sinu plaan?

Villast lõngaks

Lõnga kerimine.

Heegeldamisest.

Kes heegeldavad? Miks? 

https://eeter.err.ee/1609843305/heegeldamisentusiast-see-maandab-stressi-ja-leevendab-depressiooni

Algsilmus - tiik.

Sõrmedega heegeldamine.

Kett heegelnõelaga.

Mida teha ketist?

Sissejuhatus 8. kl. 2. rühm

 Suve maitsed.

Butafoorne toit.

September on Eesti toidu kuu - eestitoit.ee  Saaremaa toidufestival

Teadusköök.

Mida teha moosiga - 3 varianti?

Konserveerimine - milleks ja kuidas?

Tööleht - individuaalselt - paaristööna - klassile esitlemine.

Retsepti valik paaristööna - vajalikud ained ja töövahendid.